Õppekäik ja õuesõpe usundiõpetuse tundides

Allikas: Õppekava

Aleksandra Sooniste - Tartu Katoliku Kooli usuõpetuse, ajaloo, inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Sisukord



I never teach my pupils; I only attempt to provide the conditions in which they can learn.
Ma ei õpeta kunagi õpilasi, ma vaid püüan luua tingimused, milles nad saavad õppida

Albert Einstein


Hoolimata tänapäeva infotehnoloogilistest võimalustest tuua informatsioon ning kommunikatsioon välismaailmaga klassiruumi, tuleks usuõpetuse tunde viia ka klassi- ja kooliruumidest välja. Sõltuvalt tunni metoodikast, teemast ning eesmärgist on võimalik varieerida õpilaste aktiivsuse ja initsiatiivi taset õppetegevuse käigus.

Õuesõpe

Õuesõpe on õpilase jaoks tavaliselt motiveeriv ja põnev õppimise viis, mis toetab nii õpilase üldpädevuste omandamist kui ka usuõpetusega seotud spetsiifiliste pädevuste, oskuste ja teadmiste omandamist.
Londonis tegutsev Õuesõppe Nõukogu kirjeldab õppimist väljaspool klassiruumi kui õppimise olulist osa, mille vältel õpib laps ainest kontekstis, praktilise kaasatuse ning isikliku avastuse kaudu. Nii omandavad lapsed uusi oskusi, töötavad koostöös teiste inimestega ning saavad paremini aimu iseendast ja oma võimetest. 1
Kõige lihtsam õuesõppe võimalus on pidada tund kooli aias või koolilähedases pargis. Sellise tunni eelised on:

  1. lihtsus aja planeerimisel;
  2. ümbrus on õpetajale tuttav ja õpilastele turvaline;
  3. õpetaja oskab tundi planeerides arvestada võimalike segajate või takistustega ning riske minimeerida;
  4. õpilaste aktiivsuse tase tunnis on kõrge;
  5. mitteformaalne ümbrus turgutab laste loomingulisust ja fantaasiat;
  6. lavastamise, rollimängude ja muu loomingulise tegevusega kaasnev müra ei sega teisi koolis õppijaid;
  7. õpilased saavad tunnis kasutada õues leiduvaid materjale (oksad, lumi, trepid, pingid, isegi tuul, lõhnad jms).

Niiviisi saab omandada peaaegu kõiki usundiõpetuse teemasid alates moraalsete dilemmade lahendamisest ja väärtuskasvatusega seotud rollimängudest kuni piiblilugude lavastamiseni või mandalate kavandamiseni.
Tunni õnnestumiseks tuleks õpilasi juhendada juba enne väljaminekut. Õpilastele on vaja selgitada nii tunni otseseid eesmärke (millist õpitulemust selle tunni jooksul oodatakse, mis kriteeriumid peavad olema täidetud, et hinnata õpitulemusi) kui ka kaudseid eesmärke (loovuse, eneseväljendus- ja koostööoskuse arendamine jne), mille täitmist selle tunniga toetatakse. Õpilastega peab kokku leppima õues õppimise reeglid (kuidas moodustatakse rühmad, kuidas lahendatakse probleemid, kas ja millal tohib joosta, kisada, palli mängida jms) ning tegevuste ajakava. Kui õpilastelt oodatav tulemus koosneb erinevatest komponentidest, eeldab kindlat vormi (võrdlus, analüüs, diagramm) või faktilist informatsiooni, on otstarbekas anda peale suuliste juhiste instruktsioonid paberil. Tunni lõpus tuleks jätta aega analüüsiks. Õpetaja võiks positiivsest eraldi kokkuvõtte teha. See juhib õpilaste tähelepanu asjadele, mida nad ise ei pruukinud märgata, ent mida saab järgmiste tundide jooksul kasutada. Eriti tuleks tunnustada loomingulisust, empaatiat, tähelepanu ja konstruktiivseid lahendusi.

Gallup

Gallup ehk avaliku arvamuse küsitlus on klassivälise õppe vorm, mille käigus uuritakse juhuslike inimeste arvamust mingi teema kohta. Küsitlus ei ole tunni teema või eesmärk omaette, see on pigem vahend üldisema teema laiendamiseks. Gallupiga arendatakse kompleksseid uurimistööga seotud õpioskusi, millest eriti olulised on enese esitlemise ja küsitlemise oskus, andmete kogumise, süstematiseerimise ja analüüsimise oskus ning uurimuse ettekandmise ja kaitsmise oskus. Teiste arvamuste uurimise kaudu, millele lisatakse faktilist infot, kujundab õpilane oma isiklikku arvamust uuritava teema kohta.

Küsitluse teemad võivad tuleneda näiteks eelnenud tunni arutlusest, päevapoliitikast, õpilasi vaevavatest või huvitavatest küsimustest või õpetaja ettevalmistatud teemadest. Küsimused peaksid olema õpilastele huvitavad ning õpilased peaksid need ise sõnastama.
Ühe põhikooli 8. klass uuris abielu ja kooseluga seotud tavasid erinevates religioonides, kultuurides ning ajastutes. Vestluse ajal kerkis pidevalt esile stereotüüpseid arvamusi algusega „Kõik arvavad ...“. Olukorra hindamiseks otsustati minna tänavale uurima, mida inimesed abielust arvavad. Õpilased koostasid küsimustiku.
1. Kas te pooldate registreeritud või vabaabielu?
2. Kui vanalt peaks saama esimese lapse?
3. Mitu last peaks peres olema?
4. Kirjeldage palun kolme sõnaga täiuslikku pulma.
5. Milles peitub pikaajalise abielu saladus (öelge paari sõnaga)?
Tulemuseks oli huvitav uurimus, kus õpilased esitlesid grupiti oma gallupit, millele oli lisatud uurimus abielust õpilaste valitud kultuurides, religioonides või ajastutes.


Mõnikord on küsimuste formuleerimine õpilaste jaoks päris keerukas. Eeltoodud näites tekitas õpilaste koostatud küsimustikust kõige rohkem raskusi küsimuse nr 2 sõnastamine. Küsimused peaksid eeldama lühikesi vastuseid, millest on hiljem lihtne kokkuvõtteid teha. Sageli on õpilastele kõige põnevamad just lahtised küsimused. Säärasel juhul võiks nad küsitluse ajal paluda vastata lühidalt.

Enne küsitluse algust tuleb kindlaks määrata kõik gallupiga seotud kriteeriumid – mitut inimest küsitletakse, kas inimesed valitakse suvaliselt või vaadatakse nende sugu, vanust, rahvust vms. Tavaliselt tunnevad õpilased ennast kindlamalt, kui nad töötavad paaris või väikeste rühmadena. Säärasel juhul lepitakse kokku, mitut inimest ühe õpilase kohta küsitlema peab. Linnatänavatel jõuab iga õpilane rahulikus tempos küsitleda poole tunni jooksul umbes seitset inimest. Sel juhul peavad paarid küsitlema 14 inimest, kolmesed rühmad 21 inimest. Suuremad rühmad muutuvad juba ebaefektiivseks, sest siis ei ole võimalik kõigile rühmaliikmetele ülesandeid jagada.

Gallup on suures osas iseseisev töö, kus õpetajal on võimatu kõigil õpilastel korraga silma peal hoida, mistõttu see meetod sobib pigem õpilastele alates kolmandast kooliastmest. Konkreetset vanusepiirangut siiski ei ole. Õpetaja peab arvestama keskkonna turvalisust, laste hulka, nende harjumusi ja varasemate õppekäikude kogemusi. Gallup saab toimuda ainult juhul, kui õpetaja klassi väga hästi tunneb ning usaldab. Arvestades vastutust, mis gallupi ajal õpetajal lasub, tuleb enne esimest küsitlust arutada õpilastega läbi tunnis tekkida võivad probleemid, reeglid ja riskid. Mõelda võiks järgmistele küsimustele. Mida teha, kui:

  1. õpilased lähevad tunni ajal sõbra poolt läbi (koolikotti ära panema, pliiatsit tooma vms);
  2. õpilased lähevad küsitluse vahepeal poest läbi;
  3. küsitletakse ebaviisakat inimest;
  4. ei järgita liikluseeskirja;
  5. käitutakse halvasti;
  6. minnakse kokkulepitud territooriumist välja;
  7. ei tulda kokkulepitud ajaks kohtumispaika;
  8. ei suudeta täita tunniülesannet;
  9. kaotatakse enne järgmist tundi ära kogutud andmed;

jne.
Õpetajal peaks olema võimalus kõigi õpilastega igal hetkel kontakti saada. Seega võiks hiljemalt enne koolimajast lahkumist koguda kõigilt õpilastelt telefoninumbrid ning leppida kokku kontrollkohtumised, mis võiksid esimese küsitluse puhul olla nt iga 10 minuti tagant. Siis saab õpetaja lapsed üle lugeda, heita pilgu tehtud tööle ning anda nõu edaspidisteks tegevusteks. Siiski ei tasu võimalikke probleeme peljata. Kui õpilased on koolist väljas õpetaja otsesest vaateväljast eemal ning peavad enne küsitluse algust ennast esitlema ja oma tegevuse eesmärki tutvustama, käituvad nad tavaliselt väga täiskasvanulikult.

Õppekäigud pühadesse paikadesse

Õppekäigud pühadesse paikadesse on usundiõpetuse vältimatu osa. Võimaluse korral tuleks käia kohalikes kirikutes, kogudustes, kloostrites, surnuaedades, palverännaku sihtpunktides, hiites ning teistes usu ja jumalateenistustega seotud kohtades. Pühades paikades käimist saab lõimida kunstiõpetuse, ajaloo, geograafia ja ühiskonnaõpetusega, nii on võimalik võita ka õppekäigu korraldamise aega.
Õpetaja ei pea olema õppekäigu peamine korraldaja. Sellisel juhul on tema vastutuseks õppekäigu ettevalmistamine, vajaduse korral õpilaste juhendamine õppekäigu ajal ning õppekäigu reflekteerimine järgnevates tundides.
Ettevalmistavate tegevuste hulka peaks kuuluma:

  1. õpilaste ja vajaduse korral ka lastevanemate ettevalmistamine õppekäiguks. Kindlasti peab tutvustama kombeid, mida pühas paigas käies tuleks silmas pidada. Igal õppekäigul tuleb arvestada ka laste enda religioosset tausta; näiteks ei soovi paljud moslemi pered, et nende laps silitaks talumajapidamises põrsast jne;
  2. õppekäigu eesmärkide täpsustamine ja nende selgitamine õpilastele. Õpilased peaksid juba enne õppekäiku teadma, mis oskusi ja teadmisi nad õppekäigul omandavad, kui palju tuleb kuulata giidi, kas õppekäiguga kaasneb iseseisvat uurimust või kodust tööd, mis kirjutusvahendeid õppekäigul vaja läheb, millised on oodatavad õpitulemused jne. Õpetaja peaks selgitama, kas õppekäigu eesmärk on laiendada silmaringi, suurendada sallivust, arendada koostööoskusi või muu õpilase jaoks vajalik oskus;
  3. õppekäigu korraldamine. Õpetaja ei peaks olema igas kohas giid. Tavaliselt on kirikutes, kloostrites ja teistes pühakodades inimesed, kes oskavad tutvustada nii asutuse sisu (liturgiad, jumalateenistus jne), vormi (kuidas selles kohas jumalat teenitakse) kui ka arhitektuuri. Õpetaja ülesanne on informeerida giidi klassi eripärast (klassi üldine suhtumine religioonisse, õpilase kuulumine rangemasse religioossesse kogudusse jt) ning vajaduse korral asjaoludest, mida peaks õppekäigul arvestama (surm ja matused õpilase perekonnas, lahutus jne).

Pühades paikades käimine arendab õpilaste teadmisi ja arusaamisi alljärgnevast: 2

  1. uskumused – kuidas uskumused Jumalast, maailmast ja teistest asjadest mõjutavad inimeste elu;
  2. õpetus – millised on konkreetse usundi pühad tekstid ning teised allikad Jumala, maailma ja inimelu kohta;
  3. jumalateenistus, palverännakud ning pühad paigad – miks, kuidas ja kus inimesed Jumalat teenivad;
  4. inimese elutee – kuidas on konkreetne religioon ja rituaalid seotud inimelu pöördeliste hetkedega;
  5. sümbolid ja religioosne eneseväljendus – kuidas väljendatakse religioosseid ja vaimseid ideid rituaalides, kunstis ning arhitektuuris;
  6. usk igapäevaelus ja päevapoliitikas – kuidas vastavad vaadeldavad religioonid globaalsetele küsimustele inimõigustest, sotsiaalsest õiglusest ning keskkonnaga seotud probleemidest.

Sotsiaalsed õppekäigud

Sotsiaalsed õppekäigud on õpilase kõlbelist arengut toetavad väljasõidud sotsiaalsetesse institutsioonidesse, eelkõige lastekodudesse, hooldekodudesse, haiglatesse, kodutute loomade varjupaika ning erivajadustega laste ja noorte koolidesse. Õppekäigu eesmärgid ei ole ainult laiendada õpilaste silmaringi ning suurendada hoolivust, tolerantsust ja teadlikkust, vaid ka ise panustada asutuse heaollu ning võimaluse korral osaleda asutuse tegemistes. Sotsiaalne õppekäik võib olla üks osa kooli aastaplaanist, seotud kas mingi projekti või ülekoolilise heategevuskampaaniaga.

Koht, kuhu minnakse, peaks olema õpilaste endi valitud asutus, kus tegeldakse neile südamelähedaste küsimustega. Kuigi õpilased on tavaliselt spontaansed ning tahavad oma ideid kiiresti teostada, tuleks varuda aega ettevalmistavateks tegevusteks. Kui õpilased on initsiatiivikad, võiks õpetaja mõelda koos õpilastega läbi külastusele eelnevad tegevused ning seejärel lasta õpilastel ära teha kõik asjad, millega nad ise hakkama saavad. Õpetaja abi võib vaja olla õppekäigu kokkuleppimisel kooli juhtkonnaga, külastatava asutuse juhtkonnaga ning transpordi organiseerimisel. Kõik, mis eeldab materiaalset vastutust (sh transpordi organiseerimine), peab olema täiskasvanu (õpetaja, lapsevanema, huvijuhi) korraldatud. Kokkulepete puhul võib õpetaja piirduda õpilaste juhendamisega, vajaduse korral võib pöördumised rollimängudena läbi harjutada. Kõik, mis õpetaja aja kokkuhoiuks õpilaste eest ära teeb, võtab õpilastelt võimaluse omandada, kinnistada või harjutada eluks vajalikke oskusi.

Käies erivajadustega lastele või täiskasvanutele mõeldud asutustes, tuleks teha eeltööd erivajaduste asjus. Kuigi kõige paremad eelarvamuste kummutajad on tavaliselt õppekäik ning koostegutsemine (käsitöö, söögitegemine, aia- või põllutöö, musitseerimine, mängimine) erivajadustega inimestega, võiks õpilasi siiski täpsemalt ette valmistada, arvestades asutuse spetsiifikat. Igasugusest erivajadusest rääkides tuleks rõhutada just positiivset ning tuua esile erivajadustega kaasnevad oskused, mis tavalistel inimestel puuduvad. Õpilastele on vaja võimalikult täpselt seletada, milles erivajadus seisneb ning kuidas erivajadusest rääkida korrektselt, kedagi alandamata. Õpetaja peab valmistuma õpilaste küsimusteks, võimaluse korral võiks tundi kutsuda kooli psühholoogi, kellel on rasketeks vestlusteks spetsiaalne ettevalmistus ning meditsiinilised teadmised. Vestlus peaks toetama õpilaste väärtuskasvatust, eelkõige empaatiavõime arendamist.

Nii võiks näiteks nägemislangusest rääkides proovida hetkeks olla pimeda inimese olukorras, püüda kompimise teel lahendada erinevaid ülesandeid, proovida lugeda punktkirja.3 Sellised aktiivsed tegevused toovad rõhu haletsemiselt imetlemisele, juhtides samal ajal õpilaste tähelepanu sellele, mis olukordades saaksid nemad erivajadustega inimest kas aidata või neid lihtsalt arvestada.
Allpool on mõni võimalus sotsiaalseteks õppekäikudeks ning ettevalmistavateks tegevusteks:

  1. lastekodus käik. Ette valmistada tuleks mängud või sportlikud ühistegevused, võimaluse korral küpsetada kaasa kook, võtta kaasa puuvilju, vajalikke asju meisterdamiseks või joonistamiseks jne;
  2. hooldekodus käik. Ettevalmistusi tehes tuleks mõelda, mis võiks eakaid inimesi enim rõõmustada. Õpilased võiksid panna kokku muusikalise kava, esitada näidendi, istutada lilli jne;
  3. haiglas käik. Kõigepealt tuleks teha kindlaks riskid. Kindlasti ei tohi minna nakkushaiguste osakonda. Ette võiks valmistada rahulikud tegevused (raamatute ettelugemine, lauamängud, kaartide jms joonistamine, meisterdamine). Maiustusi kaasa võttes tuleks enne pidada nõu haigla töötajatega ning välja selgitada, kas patsientidel on allergiaid või muid vastunäidustusi.

Eespool kirjeldatu on ainult väike osa kõigest kasulikust, mida laps koolimajast väljas õppides omandab. Siia võiks lisada õpilase tervisega seotud aspektid, positiivsed emotsioonid ja meeldivad tajud, mis hiljem õpituga seostuvad, ning palju muud. Ilusat avastamist!

1 http://www.lotc.org.uk/Out-and-about-guidance/Introduction.

2 http://www.lotc.org.uk/getmedia/a90a163e-02df-430b-a02a-59f4e908d022/Sacred-Spaces-Handout.aspx

3 Eesti punktkirjastandardi võib leida Tartu Emajõe Kooli kodulehelt http://www.tek.tartu.ee/public/documents_kodulehel/Eesti_punktkirjastandard_marts_09.pdf


Kasutatud kirjandus

Learning outside the classroom. In http://www.lotc.org.uk/, 12.03.2010.


Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIALAINED 2010

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad